Blogi

Visualiseerimise efekt ehk 4 põhjust, miks seda kasutada

Visualiseerimine

Visualiseerimine on Lean juhtimises üks kandvamaid elemente, sest kui sa ei näe, mis toimub, siis ilma selleta on üsna raske protsesse mõista ning seejärel paremaks muuta.

Viimati jäin ühel koolitusel jänni. Tundsin, et minu argumendid tekkinud diskussioonis said otsa selgitamaks, miks peaks tööd ja tulemusi visualiseerima. Olin arvanud alati, et visualiseerimise efekt on iseenesest mõistetav ning ei olnud palju vaeva näinud sellesse süvitsi minekuga. Nagu selgus, oli see viga.

Kas visualiseerimine töötab juhtimises

Eelkõige tiirutas meie vestlus tulemuste visualiseerimise teemal. Nagu Lean-juhtimise puhul ikka, tuleks need panna graafikusse ja nähtavale, et kõik oleks kogu aeg kursis, kuidas meil eesmärkide suhtes läheb. Avastame probleemi kiiremini jne-jne. Kahjuks minu pehmed argumendid ei olnud kuigi veenvad ja minu vestluspartneri soov status quo-d säilitada päeva lõpuks tugevam kui kunagi varem.

Niisiis, kuna mul fakte ja numbreid argumenteerimiseks võtta ei olnud (kõige lihtsam viis mitteveenev olla!), siis antud postitus on esmalt erinevatest teaduslikest uuringutest pärinevate faktide kogum ning teisalt pakkuda  fakte, mida sa ilmselt enne ei teadnud.

Kas teadsid, et inimene on üsna pildikeskne olend?

Mitmete kuulsate inimese anatoomiaraamatute autor dr Elaine N. Marieb kirjutab oma raamatus „Human Anatomy & Physiology“, et umbes 50% meie ajust tegeleb kogu aeg visuaalse töötlemisega. See on ka üsna loogiline, kuna meie silmad, milledes on 70% inimese sensoorsetest retseptoritest, edastavad ajule vahetpidamata informatsiooni töötlemiseks.

Aju tegeleb visuaali töötlemisega

Kui nüüd lisada eelnevale psühholoog Albert Mehrabian öeldu, et 93% inimestevahelisest kommunikatsioonist on mitteverbaalne, siis tundub, et inimene on üsna pildikeskne olend.

Ühtedena esimestest tabasid visualiseerimise kasulikkuse ära sõjaväelased juba üsna ammu aega tagasi. Selleks, et saada kiiresti aru, mis lahinguväljal toimub, hakkasid nad kaardile või maastikusketšile kujutama enda ja vaenlase üksuste asetust, mis andis hetkega tervikpildi sellest, mis toimub.

Waterloo lahing

Kas kujutaksite ette sellise hulga informatsiooni edukat haldamist ainult verbaalselt? Ilmselt võimatu, kui sa just pimemale maailmameister pole. Ega siis asjata mõnede ettevõtete ruume, kus on üles pandud võtmenäitajad ja tegevuskavad, “war room”-deks kutsuta.

Olgu, inimese kognitiivne anatoomia on üsna pildikeskne, kuid kuidas visualiseerimise rakendamine meid  igapäevases töös aitab? Järgnevalt toon välja neli peamist visualiseerimise positiivset efekti, mida erinevatest uurimustöödest leidsin.

1. Pildid kinnituvad pikaajalisse mällu

Informatsiooni talletamise osalt jaguneb inimese aju kaheks: lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Esimene suudab infot säilitada vaid piiratud aja, teise jällegi nii lihtsalt ei salvestu midagi.

Üks viis oma “mälu parandamiseks” on siduda salvestatav info mõne teemaga seoses oleva pildiga. Uuringud on näidanud, et selline taktika aitab mäletada paremini.

Ka mitme õpetamist käsitleva raamatu autor dr Lynell Burmark on öelnud, et senikaua, kuni meie sõnad, mõisted, ideed ei ole seotud pildiga, lähevad need ühest kõrvast sisse, seilavad läbi aju, ja lähevad teisest kõrvast välja. Sõnad töödeldakse lühiajalises mälus, kus me võime meeles pidada vaid seitse bitti informatsiooni (+- 2 bitti). Pildid jällegi lähevad otse pikaajalisse mällu, kus nad söövitatakse püsivalt.

Loengu sisu meenutatavus

Eelnevat tõestavad ka erinevad uuringud. Üks neist, Ameerika kasvatusteadlane Edgar Dale (tuntud Dale´i koonuse järgi), jõudis erinevaid loengutüüpe testides tulemusteni, kus suulisest loengust mäletati kolm tundi hiljem 25% ning kolm päeva hiljem vaid 10%. Seevastu visualiseeritud loengust mäletati vastavalt 80% ja 65% ulatuses.

2. Pilt edastab sõnumit oluliselt kiiremini

Prantsusmaal 1995. aastal läbi viidud uuringus leiti, et inimene suudab pilti töödelda 60 000 korda kiiremini kui teksti. Näiteks ühe märgistuse või tingmärgi töötlemiseks kulub ajul kõigest 150 millisekundit ning 100 millisekundit, et sellele anda tähendus (võrdluseks, et üks silmapilgutus kestab 100-150 millisekundit).

Teate edastamise kiirus pildiga

Kui on vajadust kiireks ja selgeks kommunikatsiooniks, siis pilt trumpab teksti üle pea alati.

3. Visualiseerimine parandab arusaamist ning tõsiseltvõetavust

Kõik ilmselt juba mäletavad kooliajast, et visualiseerimine aitab ainet paremini omandada. Keegi ei kujuta ju ette inimese luustiku õppimist ilma luukere nägemata või trigonomeetiat ilma kujunditeta. Seda näitavad ka erinevad uuringud, et teema visualiseerimine aitab saavutada oluliselt paremaid tulemusi.

Näiteks see ravimi-etikettide uuring, mis võrdles erinevaid ravimipakendite kujundusi, kus ühtedel oli tavaline tekst ning teistel lisaks ka selgitavad pildid. Tavalist teksti mõisteti 70% ulatuses, samal ajal kui pildiga varustatud etikette lausa 95% ulatuses. Lisaks sellele tõstis piltide kasutamine ka usaldust toote vastu.

Ravimietikettide võrdlus

Visualiseerimisest tulenevat tõsiseltvõetavust märgati ka 1986. aastal Minnesota Ülikooli uuringus, mis leidis, et need esinejad, kes kasutasid oma ettekandes visuaalseid abivahendeid, olid 43% efektiivsemad auditooriumi veenmises soovitud tulemi saavutamiseks.

Koomiks visualiseerimisest

Samuti on uuritud ka instruktsioonidest arusaamist, kus pildiga varustatud õpetuste puhul sooritavad inimesed tegevuse 323% paremini, kui seda tehakse vaid tekstiga õpetuste puhul nagu selgus W. Howard Levie ja Richard Lentz´i poolt läbi viidud uuringust.

4. Visualiseerimine motiveerib ehk inimene käitub nagu rott

Käitumisteadlane Clark L. Hull märkas oma teadustöös 80 aastat tagasi, et rotid jooksevad toitu nähes selleni progressiivselt kiiremini ja inimesed on sellele käitumismudelile üllatavalt sarnased. Näiteks müügieesmärgi visualiseerimine toob selle näiliselt lähemale, mille tagajärjel suureneb ka jõupingutus selleni jõudmiseks.

Lisaks selle, näiteks kui visualiseerimisel kasutatakse graafikuid ja jooniseid, vähendatakse ühtlasi lühiajalise mälu koormust ning paraneb võime keskenduda peamisele – eesmärgi täitmisele.

2010. aastal viidi Virginia Ülikooli juures läbi rida teaduslikke katseid, millega püüti leida seost visualiseerimise ja motivatsiooni vahel. Analüüsiti nii sportlike tulemuste kui ka äriliste tulemuste saavutamist ning resultaadid olid vägagi huvitavad.

Näiteks katse, kus mõõdeti inimeste võimet käega survet avaldada 130 sekundi jooksul. Ühel juhul visualiseeriti ajalist progressi tulbana (130 sek), teisel juhul stopperiga (60 sek intervall). Kuigi jõud rauges ajas (väsimuse tõttu), on see langus vähem järsk, kui progress oli visualiseeritud (vaata joonist allpool). Käesurve katse visualiseerimise efektist

Visualiseerimine ei toimi ainult füüsilise pingutuse motiveerijana. Sama teadustöö raames vaadeldi ka, kuidas see võiks toimida mõne tööülesande puhul, kus siis mõõdeti 20 müügipakkumise koostamisele kuluvat aega. Tulemused olid jällegi visualiseerimist toetavad.

Pakkumistekatse visualiseerimise efektist

Huvitav on aga see, et visualiseerimise efekt on seda tugevam, mida lähemal on tulemus eesmärgile, mis tähendab, et juhid peavad olema kaunis hoolsad, et eesmärgid saaks püstitatud võimalikult realistlikud ja saavutatavad.

Nii, mis nüüd selle teadmisega peale hakata?

Siin on nüüd kaks varianti. Kas paned pea liiva alla nagu jaanalind ja teeskled, et oma töö ja tulemuste visualiseerimisel ei ole mitte mingit mõtet ning oled  raisanud tükk aega 1000-sõnalise artikli lugemisele (arvestamata töötunde, mis paljud tublid inimesed on selle teema uurimiseks kulutanud ja sulle kandikul ette toonud)?

Või hakkad mõtlema sellele, kuidas üks lihtne asi, visualiseerimine, võib tulemusi parandada ilma, et see nõuaks erilisi kulutusi. Esimene koht, kust peale võiksid hakata, on enda, oma osakonna või ettevõtte tulemuste visualiseerimine ning positiivne efekt ei lase end kaua oodata. Edu.

Populaarsemad postitused