Kaizen ehk pidev parendamine

Jaapani keelest otsetõlgituna tähendab kaizen muutumist paremuse suunas, kus sõnaosa kai tähendab “muutumist” ja zen omakorda “head”.

Leani ühe filosoofiana läheb see veelgi kaugemale ning ütleb, et kaizen on pidev parendamine, kus kaasatud on kõik – nii juhid kui ka reatöötajad.

Kaizen-filosoofia sai tuntuks peale Masaaki Imai raamatu Kaizen: The Key to Japan’s Competitive Success ilmumist 1986. aastal. Täna on saanud sellest filosoofiast üleilmselt tunnustatud tugisammas Lean-organisatsioonide pikaajalise konkurentsivõime tagamisel.

Üheks kõige iseloomulikumaks tunnuseks kaizeni puhul on see, et suur arenguefekt saavutatakse läbi väikeste arenduste, mis aja jooksul kogunevad. See muidugi ei tähenda automaatselt seda, et need arendused on oma loomult pisikesed.

Lean ettevõtetes leida kolme tüüpi kaizen-initsiatiive.

Projektipõhised kaizen-initsiatiivid – näiteks uue tehnoloogia, materjali või programmi juurutamine. Need on arendused, mis tagavad stabiilse, kuid võib-olla pisut tagasihoidlikuma arengu.

Kaizeni  ideepank, tuntud ka kui ettepanekute süsteem. Neid parendusi viiakse ellu igapäevaselt ja kuigi nende efekt on võib-olla idee kohta väike, siis aja jooksul moodustavad nad väga suure panuse.

Kaizen-meistriklassid – kasutatakse tavaliselt väärtusahela kaardistamisel tulevikuolukorra kaardi elluviimisplaani täitmiseks. Selleks luuakse plaanile vastavalt ning lahendatavate probleemide prioriteetsusest lähtuvalt erinevaid meistriklasse nende lahendamiseks.

Eeltoodud erinevad liigid annavad kaizenile lausa mitu nägu ning neid kõiki organisatsioonikultuuri süsteemselt rakendades võib tulemus olla erakordselt võimas.