Mis on Pareto printsiip ja Pareto diagramm?

Kas teadsid, et väike grupp inimesi joob baaris ära enamus alkoholist või kasutavad üksnes osa oma garderoobist enamuse ajast?  Hästi, tuleb välja, et seda saab seletada sellise vahva nähtusega nagu Pareto printsiip.

Pareto printsiip

Pareto printsiip on ühtlasi tuntud ka kui 80/20 reegel, mis ütleb, et paljudel juhtudel moodustab ligikaudu 80% tulemist 20% põhjuste/valimi poolt.

Selle reegli käis probleemide analüüsimise kontekstis esmalt välja kvaliteedijuhtimise guru Joseph M. Juran ja andis sellele nime Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto järgi. Viimase 1909. aastal raamatuna esitletud analüüs näitas jõukuse jaotumist ühiskonnas, kus ligikaudu 80% Itaalia maast on omandatud 20% populatsiooni poolt.

Juran jällegi nägi, et valdav osa kvaliteediprobleeme ja kulusid tekivad vaid väheste põhjuste poolt. Näiteks avastas ta tekstiilitööstuses, et peaaegu 75% kogu defektsest riidest on põhjustanud vaid mõne kudumismasina poolt ning ühes paberivabrikus uuringut läbi viies avastas ta, et enam kui 60% kehvast kvaliteedist tingitud kulusid oli tingitud vaid ühte liiki defektide poolt.

Nagu Jurani näiteski, siis alati Pareto reegel ei jaotu täpselt 80/20 suhtena. Mõnikord võib jaotus olla 70/30 või isegi 90/10. Võtmemomendiks on ikkagi see, et teatud grupp põhjuseid moodustab suurema tulemi.

Pareto põhimõtte kasutamine oma organisatsioonis probleemide lahendamisel on väga kasulik. See võimaldab meil tuvastada ja keskenduda olulistele juurpõhjustele, mille tagajärjeks on 80% või enam meie probleemidest. Keskendudes vaid neile vähestele (levinud terminiga “vital few” ehk “oluline väike hulk“), kuid olulise mõjuga juurpõhjustele, teeme probleemide lahendamise vähem ajakulukamaks ning tõhusamaks. Kui nüüd vanasõnaliselt kirjeldada, siis “eraldatakse terad sõkaldest”.

Pareto diagramm

Pareto diagramm on vertikaalne tulpdiagramm, kus väärtused on kuvatud kahanevas järjestuses vasakult paremale. Sedasi on massi seast esile toodud ja eraldatud olulise mõjuga hulk. Samuti lisatakse graafikule joondiagrammina protsent sellest, kui suure osa iga tulp moodustab koguhulgast.

Selliselt oleme saanud diagrammi, mis annab meile väga hea ülevaate näiteks protsessis esinevatest vigadest (vital few) alates sagedamini esinevast kuni vähemtähtsateni (useful many).

Aegajalt tekib vajadus (sõltuvalt andmete üldistuse astmest) võtta kõige suurem andmepunkt ning lüüa see omakorda osadeks lahti ning teha nö alam- pareto diagramm. Nii jõuab juurpõhjusele veelgi lähemale.

Mõned Pareto reegli näited igapäevaelust

Meditsiin: 20% patsientidest kasutab ära 80% meditsiinivaldkonnale mõeldud rahast (kusjuures 5% patsientidest on seotud lausa 50% meditsiinile eraldatud rahaga).

Programmivead: 2002. aastal raporteeris Microsoft, et 80% Windowsi operatsioonisüsteemi “kokkujooksmistest” olid põhjustatud 20% programmivigade poolt.

Ettevõtlus: 80% kasumist on toodetud 20% klientide poolt. 80% tööst on tehtud ära 20% projektimeeskonna poolt.

Tehnoloogia: 80% kliente kasutab vaid 20% seadme/programmi võimalustest.