Viimasel ajal on järjest sagedamini hakanud ilmuma online-meedias artikleid, kus need kaks terminit – produktiivsus ja efektiivsus – tihtilugu omavahel segamini on aetud.
Paraku ei ole tegu sünonüümidega, vaid täiesti erinevated terminitega, mis iseloomustavad ettevõtte protsesse. Veelgi enam, ühele neist keskendumine võib olla ettevõtte edukuse seisukohalt ülioluline. Seetõttu teen järgnevalt puust ja punaseks, mis on produktiivsus ja efektiivsus. Alustan produktiivsusest.
Mis on produktiivsus?
Produktiivsus (kutsutud ka kui “tootlikkus”, kuid mulle meeldib seda terminit kasutada pigem makro-tasandil) on näitaja, mis väljendab tootmise või teenuse osutamise protsessi sisendite ja väljundite omavahelist suhet. Lihtsalt öeldes: panime sisse nii palju (ressurssi) ja välja tuli nõnda palju (tulemit).
Kusjuures siin on võimalik veelgi peenemaks minna ning eristada ühe- ja mitmefaktorilist produktiivsust. Näiteks tööjõud on singulaarne faktor ning sellisel juhul kutsutakse näitajat tööjõu produktiivsuseks. Teine samasugune populaarne ühefaktoriline näitaja on masinate produktiivsus.
Tööjõu produktiivsus väljendub seega toodangu hulgana tööjõuühiku kohta. Kuigi väljundid on sageli nimetatud ühikutena, siis aegajalt kasutatakse ka rahalist näitajat.
Mitmeteguriline produktiivsus, nagu nimigi ütleb, arvestab mitme sisendiga. Tavaliselt tööjõud ja ressursid nagu seadmed, energia ja materjal. Mitmefaktorilise näitaja korral on ühine mõõtühik peaaegu alati rahaline.
Mõningad tüüpilisemad produktiivsusnäitajad oleks seega järgmised:
- ühikuid töötunni kohta;
- ühikuid inimese ja töötunni kohta;
- ühikuid tööjõu kulu ühe euro kohta;
- teostatud müüki (müügi)töötaja kohta;
- ühikuid masina töötunni kohta;
- ühikuid ruutmeetri kohta;
- müüki ruutmeetri kohta;
- käitlemiskulu ühiku kohta.
Nagu näidetest näha, siis on produktiivsuse mõõdikute defineerimise piiriks vaid kujutlusvõime.
Vaatame ka, kuidas produktiivsust arvutatakse.
Produktiivsuse arvutamise näide
Produktiivsust arvutatakse lihtsa valemi järgi.
Kus
P = produktiivsus;
V = väljund kindla perioodi kohta, väljendatud ühikutes või eurodes;
S = sisend kindla perioodi kohta, väljendatud ühikutes või eurodes.
Näide:
Kasutades ülaltoodud andmeid, saame arvutada välja produktiivsuse nii töötunni kui ka töötasu kohta.
Tooteid/teenuseid töötaja töötunni kohta:
Tooteid/teenuseid töötaja töötasu euro kohta:
Aegajalt kasutatakse valemit ka tagurpidi, kus sisend jagatakse väljundiga. Nii on võimalik saada samuti huvitavaid suhteid, mida protsesside puhul jälgida. Näiteks tööjõukulu ühiku kohta:
Lean juhtimises on tootlikkuse mõiste muidugi väga tähtis, kuid alati peab vahet tegeme lokaalsel ning kogu-produktiivsusel. Lokaalselt hea produktiivsus ei tähenda veel kogu ahela suutlikkust, ja see viimane on palju olulisem.
Aga liigume nüüd efektiivsuse juurde.
Mis on efektiivsus?
Efektiivsus (efficiency) on oodatava väljundi (näiteks norm või standard) ja tegeliku väljundi suhe, mis kajastatakse tavaliselt protsendina. Selle mõõtmine annab ülevaate selle kohta, kui hästi ressursse kasutatakse. Valem selleks on järgmine.
Kus
E = efektiivsus;
Ot = tegelik tulemus (output) kindla perioodi kohta (ühikud, tunnid või raha);
Os =soovitud (standard, norm) tulemus kindla perioodi kohta (ühikud, tunnid või raha).
Juhin siiski tähelepanu, et segadus mõiste ümber tekib eesti keeles ilmselt siis, kui tõlgitakse inglise keelest sõna “efectiveness”, mis otsetõlkes on samuti “efektiivsus”, kuid tähendab ettevõtluse kontekstis hoopis “õige asja tegemist“. Ettevõttes on olulised mõlemad. Võime küll tegutseda ressursitõhusalt, kuid samas mitte teha õiget asja ning vastupidiselt teha õiget asja, kuid mitte säästlikult.
Lähme edasi ressursside kasutust peegeldava efektiivsusnäitajaga (efficiency), kuna see on ettevõtetes ka enam kasutusel. Seda võib kuvada alloleva näite varal kolmel kujul.
- Tegelikult toodetud ühikud võrrelduna normis ettenähtud ühikute arvuga mingi kindla ajaperioodi jooksul.
- Tegelikult kulutatud aeg võrrelduna normis ettenähtud ajaga mingi kindla ülesande täitmiseks.
- Tegelikult kulu võrrelduna normis ettenähtud kulu-eesmärgiga mingi kindla ajaperioodi jooksul.
Sama loogikat saab kasutada ka masinate puhul ning mõõta nende efektiivsust, kus vaadeldakse tegelikult toodetud hulga ning teoreetilise maksimumi omavahelist suhet.
Kumba eelistada?
Kui küsida, millele ettevõttes rohkem rõhku panna, kas produktiivsusele või efektiivsusele, siis siin on vastus ühene – pearõhk ikka sellele esimesele. Ütles ju ka “Lean Turnaround” raamatu autor ja tuntud Lean juhtimise kõneleja Art Byrne, et produktiivsus võrdub jõukusega ning ka uuringud kinnitaksid justkui tema öeldut.
Bain & Company uuringu järgi, millest nad kirjutasid ka oma HBR artiklis, tasub produktiivsusele keskendumine end ära. Nimelt on parimad ettevõtted 40% produktiivsemad kui teised, mis omakorda tähendab, et nad on ka oluliselt kasumlikumad. Nende kasumimarginaal on 30%-50% parem kui konkurentidel.
Põhjus, miks produktiivsusele keskendumine skoorib, peitub selle mentaliteedis – “samaga rohkem”. Efektiivsuse põhimõtteks on aga vastupidiselt “vähemaga sama”. Järelikult kõrvaldatakse selle põhimõttega protsessist sisendeid, mis hoopis vajalikud produktiivsuse ja seega jõukuse kasvuks.
Pangem siis fookus produktiivsusele, see on kasu(m)likum.
