On üsna kurb näha, et KPI (key performance indicator – tulemuslikkuse võtmenäitaja, võtmemõõdik) akronüüm kui ka mõiste pole Eestis eriti tuntud.
Selle kaudseks tõestamiseks võib kasutada Google´i märksõnatööriista, kus on võimalik vaadata riikide kaupa märksõnade otsitavust. Seda võib võtta kui ühte head huvi väljendamise indikaatorit . Tulemused on järgmised:
Nende numbrite põhjal võib vaid järeldada, et juhtimisala kultuur ja teadlikkus tulemuslikkuse mõõtmisest, mõõdikutest ning KPI-dest on Eestis kaunis madal (millel oleme põgusalt peatunud ka eelmises postituses protsesside mõõtmise teemal) võrreldes rohkem arenenud maadega.
Lisaks mäekõrguse huviga KPI-de kohta, leidub mujal maailmas ka suuri portaale ning veebilehti (näiteks kpilibrary.com või smartkpis.com), kes aitavad ettevõtetele neile vajalikke tulemuslikkuse võtmenäitajaid leida. Eesti keeles me kahjuks midagi samaväärset leidnud pole.
Mis siis on ikkagi KPI ehk tulemuslikkuse võtmenäitaja?
Sellele, pahatihti ka valesti mõistetud ning kasutatud akronüümile, on tegelikult raske ühest ja rahvusvaheliselt kokkulepitud õpikuselgitust anda. Isegi parimad tulemusjuhtimise eksperdid selgitavad KPI-sid erinevalt:
- “Mõõdik, mis aitab sul mõista, kuidas sul läheb ettevõttele seatud eesmärkide suhtes.” – Avinash Kaushik
- “KPI on kõige olulisem tulemuslikkuse informatsioon, mis võimaldab ettevõtetel aru saada, kas ollakse õigel teel või mitte.” – Bernard Marr
- “KPI-d on valitud mõõdikud, mis teevad nähtavaks äri tulemuslikkuse ning võimaldavad otsustajatel võtta tarvidusele vajalikke meetmeid, et saavutada soovitud tulemusi.” – Aurel Brudan
Kuigi eksperdid selgitavad KPI-sid erinevalt, saab sealt eristada neli väga selget komponenti, mis KPI-d iseloomustavad:
- väga oluline mõõdik
- seotud ettevõtte eesmärkidega
- näitab, kuidas meil läheb
- aitab ettevõttel langetada olulisi otsuseid
Oluline on siinjuures mõista, et KPI nime ei tohiks igale tavalisele mõõdikule anda, mida aga üsna tihti tehakse. Näiteks jalgpalli väravavahi puhul on kõige olulisemaks tõrjutud pealelöökide %, see on tema KPI – tulemuslikkuse võtmenäitaja.
Samal ajal võime lisaks sellele mõõta ka väravavahi poolt sooritatud vabalöökide hulka, mis leidsid ründaja või tema aktiivsust väljaspool trahvikasti, kuid need pole kõige olulisemad väravavahi tegevuse hindamisel.
Ühe ettevõtte puhul, et täita kõiki eeltoodud nelja punkti, võiks üks mõõdikute raamistik välja näha selline:
Kuidas tulemuslikkuse võtmenäitajaid õigesti kasutada?
Oma ettevõttele liiga paljude ülesannete ja KPI-de genereerimisega ei maksaks siiski üle pingutada. Eduka tulemusjuhtimise seisukohalt soovitab konsultatsioonifirma FranklinCovey oma videos kasutada ettevõtte/osakonna/meeskonna kohta vaid kolme peamist ülesannet ja neid mõõtvat KPI-d, et saavutada püstitatud eesmärgid.
Erinevad uuringud näitavad, et need ettevõtted, kus määratakse liiga palju ülesandeid, ei saavuta täielikult ühtegi. Seal, kus ülesannete arv piirdub paari-kolmega, saavutatakse reeglina kõik.
Seega tuleks piirduda vaid maksimaalselt kolme ülesande ja KPI-ga (ettevõtte, osakonna või meeskonna kohta), mida toetavad omakorda kolm tegevusmõõdikut (et oleks “hoovad”, millega mõjutada tulemusmõõdikut – KPI-d) võtmenäitaja kohta. Selliselt ei kao fookus ning ei raisata liigseid ressursse mõõtmisele.
Kindlasti ei lahendanud antud artikkel kõiki KPI-nduse aspekte ega ka kõrvaldanud teemakohast vaakumit Eesti ärimaastikul, kuid andis ehk põgusa ülevaate selle omadusest ning soovituslikuks kasutamiseks.
Kui Sind huvitab mõõdikute teema, siis loe ka artiklit “Miks mõõdikud ei too soovitud tulemust?“.
