JIT (just in time) põhimõte

Mis on JIT (just in time)? Sellele on keeruline vastata, kuna valdkonna kirjanduses esineb mitmeid seisukohti ning vaidlusi, millega on täpselt tegu – kontseptsiooniga, tehnikaga, meetodiga, filosoofiaga või süsteemiga? Ilmselt võiks JIT puhul tegu olla kõigiga, sõltub milline vaatenurk võtta.

Algselt oli JIT (just in time) kõigest tehnika, mida kasutas Toyota oma tootmise kontrollimiseks ning varude vähendamiseks, kus kesksel kohal olid tehnikad nagu kanban süsteem ja pull süsteem. Selle süsteemi nii tootmise kui ka protsessi põhimõtteks oli tarnida täpselt seda, mida vajatakse, täpselt, millal vajatakse, täpselt õigesse kohta, kus seda vajatakse ja täpselt õiges koguses. Kogu fookus oli suunatud kliendi (sh sisekliendi) vajaduste rahuldamisele kõige vähem raiskaval viisil.

Edasi on JIT edasi arenenud suuremaks kontseptsiooniks ning haaranud endasse ka muid tehnikaid. Põhjus on lihtne. Kui tarnida vaid täpselt seda, mis nõutud, siis seal pole kohta eksimustele. Seega peab JIT operatsioonisüsteemi jaoks olema tagatud mitmed eeldused nagu stabiilne tootmine, paindlik tööjõud, kõrge kvaliteet, hästi hooldatud ning riketeta masinad, usaldusväärsed tarnijad, kiired masinate seadistused ja paljud teised distsipliinid.

Ehk siis kokkuvõtteks võime öelda, et just-in-time näol on tegemist kontseptsiooniga, mis on olnud TPS (Toyota Production System)-i ja Leani eelkäijaks. Samas kannab tänane Leani juhtimisfilosoofia selle põhimõtet endiselt edasi kui komponenti töö liikumise tõmbe süsteemi ülesehitamisel.