On öeldud, et inimkond hakkas arenema alles sellest momendist, kui hakati endalt küsima “miks?”. Kui Isaac Newtonil poleks olnud üleval küsimust, miks asjad just maha kukuvad, siis poleks talle pähe kukkunud õun ka toonud järeldust, et maal on gravitatsioonijõud.
Küsimuse jõud peitub sellest, et sel on füüsiline, vaimne ning mentaalne mõju meile kui inimestele. Kui keegi küsib meilt küsimuse, siis see käivitab teatud otsingumehhanismi meie ajus.
Järelikult puudutab see ka meieõppimisvõimet. Olete kindlasti kuulnud väljendit, et kedagi ei ole võimalik õpetada, kunis ta ei ole selleks valmis. Kuidas nii? Siinkohal selgitab Harvard Business Schooli professor Clayton M. Christensen seda järgmiselt.
“Küsimused on kohad meie ajus, kuhu vastused paigutuvad. Kui Sa pole endale esitanud küsimust, siis vastustel pole kuhugi minna. Sa pead tahtma teada, et avada koht, kuhu vastus saaks minna”.
Ehk siis…kui sa pole piisavalt uudishimulik ega küsi endalt küsimusi, pole ka vastustel kuhugi minna. Sel momendil, kui lõpetad küsimise, peatub ka su aju areng.
Mõtle, ära reageeri
Ilmselt on kõik juhid tundnud oma karjääri jooksul end kõige targemate inimestena maamunal ning visanud varukast lahendusi kui „vändrast saelaudu“. Säärane stereotüüpne lähenemine on paljudele juhtidele väga omane, sest vastasel juhul kardetakse enda kui juhi tarkuse-autoriteedi pärast.
Kuid mis tegelikult juhtub on see, et varukast visatud probleemile pole piisavalt mõeldud. Mida kiiremini reageerid, seda vähem mõtled. Reageerimise asemel tasuks hoopis endalt ja oma meeskonnalt küsida “miks?”, et jõuda problemi juurele lähemale.
Paljud edukad ettevõtted on sellest fenomenist välja töötanud lausa oma süsteemi. Näiteks maailma juhtivamas autotootmisettevõttes Toyota rakendatakse kõigil juhtimistasanditel probleemide ja kõrvalekalletega tegelemiseks “5 MIKS-i (5 WHY)” tööriista, mis peaks tagama selle, et juurpõhjus(ed) saaks tuvastatud.
Toyota tootmissüsteemi peaarhitekt Taiichi Ohno hindab “5 MIKSI-i” meetodit oma ettevõttes teadusliku lähenemise peamiseks fundamendiks, sest küsides “miks” viis korda, tuleb välja probleemi tõeline iseloom ning samaaegselt muutub ka lahendus selgemaks.
Toyota 5 MIKS-i
Tegu on väga lihtsa meetodiga, kuid vajab pisut harjutamist. Vaatame seda väljamõeldud muruniiduki näitel, mis pahatihti ei käivitu ning mille pidevaks probleemiks on tuvastatud, et selle süüteküünal on liiga märg. Järelikult igakordne küünla kuivatamine ei anna efekti (ilmselt ka ettevõtetes suht tavaline stsenaarium, kus teatud probleemid kipuvad korduma).
Antud probleemi puhul võiks “5MIKS-i” meetodi rakendamine välja näha selline:
Ehk siis, probleem ei ole mitte see, et süüteküünal on märg, vaid hoopis keegi pole öelnud, et õhuklappi peaks perioodiliselt puhastama.
Kogu loo varjukülg on 5 MIKS-i fenomeni ära kasutamise raskus. Kui Toyota meetod tundub esmapilgul lihtne, siis selle normiks kehtestamine ettevõttes saab olema paras peavalu. Aga miks? Seepärast, et inimesed pole uute asjade suhtes vastuvõtlikud. Aga miks? Seepärast, et neil pole peas tekkinud vastavat küsimust. Aga miks….?
