Blogi

Probleemi mõistmiseks peab numbrite sisse piiluma

Probleemid ja numbrid

Kuulus majandusteadlane Ronald Coase ütles, et kui andmeid piisavalt kaua piinata, siis need lõpuks tunnistavad üles. Tõsi, oht on olemas, kuid mõningane analüütiline surve avaldamine võib nende taga peituva sisu mõistmiseks olla siiski vajalik.

Miks see oluline on? Paljuski seetõttu, et igasugu koosolekutel, kus organisatsiooni viimase perioodi tulemusi või kõrvalekaldeid numbriliselt monitooritakse, võib üsna lihtsalt eksiteele minna, kui mängu tulevad üldistatud numbrid.

Võtame mõtte illustreerimise näiteks juba üsna kuulsaks saanud Titanicu laevahuku statistika, kus numbrite taga peituv taust muutub, kui pisut sügavamale kaevuda.

Siis, kui vaadata vaid üldiseid numbreid

Enam kui 100 aastat tagasi toimunud Titanicu laevahukk oli karm. Inglismaalt USA-sse esmareisi teinud suure laeva pisut enam kui 2000 reisijast pääseb külmast hauast vaid alla poole. Üllatavaks lähevad andmed, kui vaatame hukkunute ja pääsenute suhet esimese klassi reisijate ning ülejäänute võrdluses (muide, see on kõige sagedasem võrdlus, mida huku kajastamisel tehakse).

Reisijate statistika 1 - Titanic

Andmete esmasel vaatlusel järelduks, et kui olid esimese klassi reisija, siis sinu pääsemise lootused olid oluliselt suuremad ja neid justkui eelistati päästepaatidesse laskmisel teiste reisijarühmadega võrreldes. Esimese klassi reisijatest pääsesid üle poole (62, 46%), samal ajal kui teistest klassidest pääses vaid alla kolmandiku (27,08%).

Isegi hii-ruut-test näitab tabelis esitatud numbrite erinevusi statistiliselt olulistena ning esimese hooga võiks eeltoodud järeldusega leppida. James Cameron nii tegigi ning väntas intriigist lausa kinohiti. Kuid kas kõik on ikka nii sirgjooneliselt selge nagu esmapilgul paistab? Kaevume pisut sügavamale.

Siis, kui pisut sügavamale kaevuda

Vaatame, samu numbreid meeste ja naiste lõikes. Nüüd näeme mõnevõrra teistsugust pilti. Pea 70% naistest ja lastest pääses. Samal ajal meestest õnnestus külma hauda vältida vaid igal viiendal.

Mehed vs naised Titanic

Andmed viitavad justkui härrasmehelikule käitumisele, kus naistel ja lastel on ohuolukorras pääsemisel eesõigus, mis mõneti kummutab üldiste andmete arusaama, et õnnega koos olid vaid need, kel priviligeeritud I-klassi staatus.

Numbrite sisse vaatamine on probleemilahenduse A ja O

Probleemide lahendamisel üldistatud numbritega siiski hakkama ei saa. Võtame näiteks Lean juhtimises kasutatava probleemilahendamise metoodika (PDCA), kus üks peamine element on aru saamine hetkeseisust. Selleks kogutakse olemasoleva probleemi kohta andmeid, mis omakorda histogrammi või pareto diagrammiga  pulkadeks lüüakse, et probleemi tõelisi detaile paremini mõista. Ja alles siis saab juurpõhjust leidma asuda.

Kui numbritesse süvitsi ei lähe, siis suure tõenäosusega hakkaksime lahendama probleeme, mida tegelikkuses ei eksisteeri, sest üldiste numbrite ülekaal ei tähenda veel seda, et meie järeldused on õiged.

Kokkuvõtteks võib öelda nii, et James Cameronil vedas. Ta suutis andmete pinnapealse tõlgendamise enda edu kasuks pöörata. Igapäevajuhtimises nii hästi ei pruugi minna. Ehk siis andmete mittepiinamine võib näidata küll tõde, kuid mitte täit. Väike survestamine on siiski vajalik.

Populaarsemad postitused