Lean meetodid ja terminid

SMED (Single-Minute Exchange of Die) – ümberseadistamine mõne minutiga

SMED (Single Minute Exchange of Die) on protsesside optimeerimise tehnika. Olgugi, et algselt kasutati seda tootmisliinidel tootevahetuse või liini käivitamisele kuluva aja vähendamiseks, sobib see suurepäraselt ka muude protsesside lühendamiseks.

SMED-i tehnika töötas välja Shigeo Shingo 1950. aastatel Mazdas. See meetod sai alguse ühest juhusest, kus 800-tonnise pressi ümberseadistamine venis, kuna kadunud oli üks väike mutrike. Edaspidi hakati ümberseadistamisprotsessi detailselt kaardistama ning leidma võimalusi, kuidas seda mittetootlikku aega oluliselt vähendada.

Peamine moodus selle aja vähenemiseks seisneb väliste ja sisemiste tegevuste eraldamises, kus välised on need tegevused, mida saab ettevalmistavalt teha ka siis, kui masin või tootmisliin veel käib ning tegevused, mida saab ainult siis teha, kui masin või liin on seisma pandud.

Keskmises ettevõttes on üsna tavapärane olukord selline, kus väliseid tegevusi algul ei olegi, mis tähendab seda, et isegi ettevalmistavad tööd (nagu varuosade masina juurde toomine, kui see veel vana formaadiga töötab) on üldjuhul tegemata.

Vabanenud aega saab kasutada kahel eesmärgil: võimalik on teha suuremaid partiisid või lubada rohkem formaadivahetusi. Lean-ettevõte eelistab tavaliselt viimast, et paindlikumalt reageerida kliendi nõudmistele ning vältida ületootmist.

Viimasest võimalusest loe juba täpsemalt artiklist:  Kuhu rakendada kiirema tootevahetuse (SMEDi) efekt?


Tagasi terminite nimekirja

Uut blogis

Pullipiitsa efekt (bullwhip effect) - tarneahelate suur nuhtlus
Pullipiitsa efekt (bullwhip effect) - tarneahelate suur nuhtlus

Ilmselt ei ole maailmas kuigi palju fenomene, mis saavad alguse mähkmetest ja millest kirjutatakse lugematul arvul teadusartikleid. Pullipiitsa efekt (bullwhip effect) on üks selliseid.[…]

Tootmismasinate võrdlus: kiirus vs seadistuse aeg
Tootmismasinate võrdlus: kiirus vs seadistuse aeg

Tootmisvõimekuse analüüsid ütlevad meile tavaliselt seda, et lühemad seadistusajad masinatel on läbilaskevõimele alati paremad kui pikad. Aga mis siis, kui läbilaskevõime on mõlemal juhul sama? Kumb neist sellisel juhul eelistatum variant oleks?[…]

Vähetuntud tehnika, mida kasutada 5S-i juurutamisel
Vähetuntud tehnika, mida kasutada 5S-i juurutamisel

5S-i juurutamine ei ole minu jaoks kunagi olnud pelgalt kollaste joonte tõmbamine tootmispinnale, vaid eelkõige vahend keskmise töötlemisaja (aeg, mis kulub ühe ühiku menetlemiseks) ja selle variatsiooni vähendamiseks.[…]