Kättesaadavus on näitaja (%), millega hinnata varasema ajaloo põhjal, kui suure osa ajast masinad või seadmed on tegelikult töös.
Kättesaadavuse arvutamiseks vajame omakorda kahte näitajat:
Nende põhjal kujunebki lihtne “masin saadaval või maas” tagasiside, mille saame tõlkida kättesaadavuse osakaaluks kogu ajast.
Valemina näeb kättesaadavuse (A) arvutamine välja järgmine.
Mis selle infoga veel peale hakata lisaks sellele, et näeme olemasoleva hooldussüsteemi potentsiaali?
Näiteks üks võimalus on kasutada kättesaadavuse näitajat keskmise töötlemisaja (aeg ühe ühiku valmistamiseks) arvutamisel. Toome ühe näite.
Oletame, et tahame teada töökeskuse keskmist töötlemisaega, kui meil ühe ühiku valmistamise toores tööaeg on 10 minutit, MTBF on 8 tundi ja MTTR on 1,6 tundi.
Keskmise töötlemisaja (te) leiame järgmiselt.
Ja nii saamegi teada, et masina või seadme kättesaadavusest mõjutatuna muutub ka ühe ühiku valmistamiseks kuluv keskmine töötlemisaeg. Kui saadavus halveneb, siis kasvab kohe ka keskmine töötlemisaeg. Selle tagajärjel omakorda suureneb süsteemi koormatus, mistõttu kasvab WIP ja ühe ühiku läbimisaeg pikeneb (mitte lineaarselt, vaid) eksponentsiaalsel kujul.
Saadavuse parandamiseks tuleks aga ettevõttes näha vaeva TPM-i ja SMED-i põhimõtete juurutamisega.
Kui ettevõttes tõstatub teemaks varude optimeerimine, siis esimese hooga vaadatakse ikka MRP- või ERP-süsteemide poole. Mõneti ka õigustatult, sest neisse on üldjuhul integreeritud laoarvestuse komponent, mis ju kogu vaeva sinu eest ära teeb. […]
Soovid teada, kuidas määrata puhver- või turvavaru? Nii puhver- kui ka turvavaru on vajalikud, et katta OOS (out-of-stock) -olukordade teket, mis on tavaliselt põhjustatud kliendinõudluse või tarnete variatiivsusest, ennustustäpsusest, tootmisprotsesside stabiilsusest jne.[…]
Tarnekindlus (või teenustase) on sedavõrd oluline näitaja, et lausa 83% Euroopa jaekaubanduse tippudest jälgib seda oma varustajate kvaliteedinäitajana. Ja pea pooled neist rakendavad trahve, kui teenustase ei vasta kokkulepitule[…]