5S-i juurutamine ei ole minu jaoks kunagi olnud pelgalt kollaste joonte tõmbamine tootmispinnale, vaid eelkõige vahend keskmise töötlemisaja (aeg, mis kulub ühe ühiku menetlemiseks) ja selle variatsiooni vähendamiseks.
Järelikult üldlevinud visuaalsuse aspekt ei ole kõige olulisem (kuigi tegemist on kahtlemata olulise nüansiga 5S-i puhul), pigem mõne konkreetse probleemi lahendamine. On selleks siis töökohal teostatav ülemäärane liikumine, ergonoomikaprobleemid, vahendite otsimine vms – ühesõnaga kõik, mis takistab tööoperatsiooni raiskamisteta teostada.
Ülemäärane liikumine (sh töökeskustevaheline transport) on eeltoodud raiskamistest üks suuremaid. On hinnatud, et 30-40% töötlemiskuludest ning 80-90% töötlemisajast kulutatakse materjalide käitlemisele, mistõttu igasugu parendused selles kategoorias on väga väärtuslikud.
Üks viis hindamaks ülemäärase liikumise ja transpordi potentsiaali, on vaadelda materjalide käitlemisvõimet spetsiaalse indeksi abil, mida Toyota tootmissüsteemi praktilised nüansid teooriaks muutnud professor Yasuhiro Monden oma raamatutes kirjeldab.
Käitlemisvõime indeks
Kui tavaliselt hinnatakse ülemäärast liikumist tööpositsioonis spageti diagrammiga, siis jääb tehnika paraku visuaalselt piiratuks, et hinnata 5S-i juurutamise käigus materjalide või pooltoodete käitlemise/liigutamise aspekte.
Viimaseks on just hea kasutada materjalide käitlemisvõime analüüsi ja selle indeksit¹. See aitab 5S-i juurutamise käigus leida sobilikumat viisi (kaubaalus, ratastel käru, tõstuk vms) materjalide liigutamiseks, et sedasi vähendada töötlemise ajakulu ühe tooteühiku kohta.
Selle arvutamiseks tuleb esmalt tegevused kategoriseerida alloleva tabeli viie klassifikaatori põhjal, et sedasi saada igale eraldiseisvale aktiviteedile indeks. Indeks kujuneb tegevuste arvust, mis vaja materjalide liigutamiseks sooritada.
Näiteks kui peale tööoperatsiooni asetab operaator need lihtsalt põrandale üksteise otsa, siis nende järgmisse etappi saatmiseks tuleb teostada mitu tegevust. Esmalt detailid teiste hulgast kokku grupeerida, siis alusele tõsta, seejärel (käsi-)tõstukiga alus maast lahti tõsta, et need edasi järgmisse töökeskusesse viia.
Seejärel arvutakse keskmine indeks, kus kõikide aktiviteetide omad liidetakse kokku ja jagatakse tegevuste arvuga nagu toodud järgnevas näites.
Nii on võimalik materjali käitlemisvõimet analüüsida ja teha töövoo sujuvamaks korraldamiseks järeldusi, mida 5S-i juurutamisel arvesse võtta. Näiteks kui keskmine indeks on väiksem kui 0,5, siis võiks kaaluda kastide, aluste või kärude kasutuselevõttu, selmet detaile ja materjale suvaliselt maha paigutada.
Suurema indeksi korral tasuks mõelda juba konveierite, liugteede jms peale. Mõistagi eeldab selliste vahendite kasutamine, et jõudsalt on operatsioonisüsteemi ülesehitamisel liigutud ühe-tüki-voo suunas ja toote valmistamine toimub suures osas rakus.
Ole siiski indeksi järeldustega ettevaatlik
Materjalide käitlemisvõime indeksil ja sellest tehtavatel järeldustel on ka omad ohukohad. Näiteks võib väheste kogemustega arendusspetsialist lugeda sellest välja justkui peaks materjale töökeskuste või -operatsioonide vahel liigutama suurte kogustena. See aga tähendaks transpordi-partiide moodustamist ning pikendaks toote läbimisaega süsteemis dramaatiliselt.
Seevastu materjalide/detailide/pooltoodete liigutamine konveieril tähendaks nende liikumist järgmisse protsessietappi transpordipartiiks moodustamata (ja sellele aega kulutamata) ja parandab tunduvalt läbimisaega ühe ühiku kohta.
Eelkõige on indeks ja käitlemisvõime analüüs vajalik selleks, et tööoperatsioonis poleks liiga palju ülearuseid liigutamisi ja tõsteid, mis keskmist töötlemisaega ühe ühiku kohta suurendavad. Ja silmas tuleb pidada seda, et operatsioonisüsteemi läbilaskevõimele on pea alati kasulik liigutada materjale ja pooltooteid erinevate töökeskuste vahel nii väikeste ühikutena kui võimalik.
¹ Termin, mida inglisekeelses kirjanduses kasutatakse, on liveliness-index, mida võiks otse tõlkida elavuse indeksiks. Kuna minu arust ei anna see väga hästi edasi indeksi mõtet ja eesti keeles seda parema tõlkena ka kusagilt ei leidnud, siis kutsun terminit omavoliliselt käitlemisvõime indeksiks. Kui kellelgi on parem idee, kuidas seda nimetada, siis võib mulle sellest kirjutada. Oleksin igati tänulik.
